Kuigi kõik suudavad üldjuhul eristada elusolendeid eluta objektidest, pole elu defineerida sugugi lihtne. Selleks tuleb üles lugeda hulk mitmesuguseid tunnuseid ja ikkagi jääb objekte, mis on elus ja eluta looduse piiril, näiteks viirused, mis koosnevad samadest biomolekulidest kui elusorganismid ja funktsioneerivad paljuski sarnaselt elusorganismidega, kuid millel …
seob ja transpordib organismis hapnikku vesi (H 2 O) 70 kg kohta 42...45 l 70 kg-ne inimene vajab ööpäevas kuni 2,8 l vett. Sündides on organismis 75 % vett, täiskasvanul kuni 60 %. Vee molekulid on polaarsed ja ühinevad omavahel vesiniksidemetega
See tähendab, et toit lagundatakse seedimise käigus molekulideks, millest saab hakata uuesti üles ehitama vajalikke ühendeid või anda organismile vajalikku energiat. Ainevahetus täidab organismis toitainete lõhustamise, seedimise, imendumise ja kasutamise
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energiaülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATPtekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioonmoodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta …
Närvi- ja endokriinsüsteem kontrollivad ainevahetusprotsesse kogu organismis, kooskõlastavad ja koordineerivad inimese keha erinevate osade talitlust ning liidavad selle ühtseks tervikuks, kus igal rakul, on oma kindel koht ja ülesanne.
Sünteesimiseks on vaja energiat (E), mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon - …
Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke, lipiide, suhkruid, nukleiinhappeid jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat …
Energia (E) näitab keha võimet teha tööd ehk siis suudab energiat omav keha jõudu rakendades tööd teha. Maksimaalne võimalik tehtav töö on võrdne energiaga, mida keha omab. Energia mõõtühikuks on samuti 1 J. Töö suurus näitab, kui palju energiat kandub
Energeetiline funktsioon – Valkude oksüdatsioonil vabaneb energiat (1g - 17,6 kJ energiat). Valkude kasutamine energeetilisel eesmärgil algab pärast pikemaajalist nälgimist kui suhkru ja rasva varud organismis on ammendatud.
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS1.MÕISTED1-Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobneglükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs.2-Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid3-Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad …
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks onorgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas.Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendidväliskeskkonnast …
Assimilatsiooni moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke, lipiide, suhkruid, nukleiinhappeid jne. …
Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke, lipiide, suhkruid, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. …
Nimelt tekivad treeningu käigus hormoonid, mis muundavad energiat salvestavad nn. „valged rasvarakud" energiat põletavateks ehk nn. „pruunideks rasvarakkudeks". Avastatud hormooni nimetasid teadlased irisiiniks (irisin – ingl.k.).
1. Rasvad on organismis oluliseks varuaineks. Rasvad annavad meile ka kõige rohkem energiat. Rasvu on tarvis närvisüsteemi normaalseks tööks. Toidus olevad rasvad jagunevad oma päritolu järgi loomseteks ja …
SÜSIVESIKUTE ehk SAHHARIIDIDE BIOFUNKTSIOONID Energeetiline funktsioon – Tähtsaim funktsioon üldse. Ligikaudu 55% raku energiavajadustest kaetakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabaneva energiaga (1g - 17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi
Valgud täidavad organismis paljusid erinevaid ülesandeid 1.Ensümaatiline ülesanne-valgud on ensüümid-biokatalüsaatorid, mis kiirendavad organismis toimuvaid reaktsioone 2.Transpordiülesanne-mõned valgud aitavad organismis edasi kanda erinevaid 3.
Mineraalainete pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Ensüümide koostisosadena mõjutavad nad otseselt ainevahetust. Sarnaselt vitamiinidele, ei anna nad organismile energiat. Inimese põhiline mineraalainete ...
Bioloogia II Learn with flashcards, games, and more — for free. Autotroofid on organismid, kes toodavad keerukaid org ühendeid (suhkrud, valgud, rasvad jne) lihtsatest ühenditest, kasutades selleks kas valgusenergiat või keemilistest reaktsioonidest saadud energiat.
Organismid muudavad ADP uuesti ATP-ks, kasutades selleks toidust saadavat keemilist energiat. Ka see toimub rakuhingamise käigus. Taimed ja teised FS-vad organismid …
sünteesitakse inimese kehale omased ained, mis on tarvilikud erinevate kudede ülesehitamiseks või mida kasutatakse energiaallikana. Inimese organism ei kasuta …
Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada erinevates biosünteesiprotsessides. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks, mis osaleb nii assimilatsiooni- kui ka dissimilatsiooniprotsessides, on ATP .
ORGAANILISED AINED ORGANISMIS Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained. Enamik orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja …
Energiat salvestavad akud Kuhu elekter peaks minema, kui keegi seda parasjagu ei taha? Akud on üha suureneva võtmetähtsusega, kuna võimaldavad salvestada üleliigset energiat, mis on toodetud ajal, mil tootmine ületab tarbimist, ja …
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia. ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP. tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon. moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud. …
Ained salvestavad soojusenergiat erinevalt. Näiteks vesi salvestab massiühiku kohta rohkem energiat kui näiteks vask ning vee omadus salvestada palju soojusenergiat on …
Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. Üheks olulisemaks dissimilatsiooniprotsessiks on …
Organisme saab jagada rühmadesse selle põhjal, kust nad saavad energiat ja süsinikku. Energiat on elusorganismidel võimalik saada kolmest allikast: Päikeselt …
Köögiviljad sisaldavad suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, mis aiatavad kõik organismis energiat toota. Rohelistes köögiviljades nagu brokkoli, spargel, spinat leidub palju magneesiumi ja koensüümi Q10, mis siis aitavadki toota …
Ideaalis peaksime kõik vajalikud ained saama kätte toidust. See eeldab aga, et inimese söögilaud on mitmekesine ja toidu tooraine täisväärtuslik. Paraku tingib kiire elutempo sageli selle, et toit haaratakse kaasa esimesest ettejuhtuvast kohast, mõtlemata sellele, milline on söögi toiteväärtus ja kvaliteet.
Paljud võtavad sügise tulles toidulisandeid oma tervise toetamiseks, mõni vajab neid aga mõne terviseprobleemi tõttu. Kuigi kõik tundub justkui lihtne, tuleks teada, et vitamiinide ja mineraalainete omandamist organismis mõjutab see, millega koos neid tarbida.
Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. C 6 H 12 O 6 + 6O 2 + 38ADP + 38Pi = 6CO 2 + 6H 2 O + 38ATP ATP - adenosiintrifosfaat, E talletaja ja ülekandja, nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3 …
Paljud meist võtavad sügise tulles toidulisandeid, et oma tervist toetada. Mõni vajab aga toidulisandeid hoopis mõne terviseprobleemi tõttu. Kõik tundub justkui lihtne – võtad purgist preparaadi ja tervis tuleb. Kas teadsid aga, et vitamiinide ja mineraalainete omandamist organismis mõjutab see, millega koos neid tarbida? Südameapteegi farmatseut Tuuli …
Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. 1 grammi valkude lagundamisel saame 4 kcal (1 kcal = 4,19 kJ. Toidupakenditel märgitakse tavaliselt nii kilokalorid kui ka kilodžaulid.) energiat. Rasvad ehk
Kõik süsinikuühendid peale. 2) anorgaanilineaine-mineraalset päritolu, mitte organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ained. Üldiselt kõik ained, mis ei ole orgaanilised. Elusorganismid omastavad kahte liiki energiat –valgus- ja …
1 Mets toidab Sel moel salvestavad rohelised taimed Päikeselt saabuvat energiat kõikide hingavate organismide tarvis orgaanilisse ainesse. Kõik loomad, seened, bakterid ja ainuraksed hingajad saavad vajaliku energia taimede poolt toodetud suhkrutest (C6H12O6), lagundades neid hapniku (O2) abil, mis samuti taimede poolt toodetud.
Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. C 6 H 12 O 6 + 6O 2 + 38ADP + 38Pi = 6CO 2 + 6H 2 O + 38ATP. Makroergilised ühendid on …
Energiajooke tarbitakse tavaliselt eesmärgiga saada lisaenergiat, et jõuda ja teha rohkem, olla heas meeleolus ning aktiivne. Kuigi erinevad energiat andvad tooted sisaldavad esmapilgul mitmeid kiidetud organismiturgutajaid ning põhiainena meile tuttavat kofeiini, peaks endale enne energiajookide igapäevast tarvitamist selgeks tegema, millist mõju …
Valgud on suure molekulmassiga ained, mis võivad koosneda ühest, aga ka mitmest polüpeptiidahelast. Peptiidid on amiidid või polüamiidid, mis on moodustunud aminohapete liitumisel. Kui peptiidid tekivad ainult 2-10 aminohappe liitumisel, siis nimetatakse neid oligopeptiidideks (joon. 3.2.8.2.), kui aga paljudest aminohapetest siis polüpeptiidideks.
Tere tulemast meie toodete kohta päringuid tegema!