EL vajab energiasüsteemi ümberkujundamist, et tulemuslikult vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saavutada kliimaneutraalsus. Selle ümberkujundamise …
Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks on komisjon lubanud kaasata järgmise kümne aasta jooksul vähemalt triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid. ELi mitmeaastasest eelarvest (2021–2028) ja ELi ainulaadsest taasterahastust „NextGenerationEU", mis loodi COVID-19 pandeemiast taastumiseks, on …
ELi energia siseturu ühtlustamiseks ja liberaliseerimiseks on Euroopa Liit võtnud meetmeid, et luua konkurentsivõimeline, tarbijakeskne, paindlik ja mittediskrimineeriv ELi turg, kus turg määrab tarnehinnad. ... uusi toetuskavasid tarbimiskaja ja salvestamise jaoks, haavatavate tarbijate kaitset, reguleeritud jaehindade laiendamist kriisi ...
Euroopa Komisjoni tutvustus Ettevõtlus, majandus, euro Elamine, töötamine ja reisimine ELis Õigusnormid Rahastamine, hanked Teadusuuringud ja innovatsioon Energia, kliimamuutused, keskkond Haridus Abi, arengukoostöö, põhiõigused Toit, põllumajandus
REKK 2030 on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. Vaata ka: Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (2019/2956(RSP)) Euroopa Parlament, ... et ELi poliitika peaks konkreetselt edendama innovatsiooni ning säästva energia salvestamise ja keskkonnahoidliku vesiniku ...
Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm suunab Euroopa keskkonnapoliitikat kuni aastani 2030. Nullsaaste tegevuskava EL teeb ettepaneku töötada välja ülemaailmsed …
ELi põllumajandus ja kestliku arengu eesmärgid Euroopa Liidu põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika moodustab olulise osa liidu positiivsest panusest ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisse. Tegevuskava keskmes on kestliku arengu eesmärgid, mis on üleilmselt kokku lepitud ja mis tuleks saavutada aastaks 2030. ...
Mõned liikmesriigid on mures, et juhul, kui Euroopa Komisjoni koostatud vähese CO2-heitmega majanduse edenemiskavast saab Euroopa Liidu (EL) ametlik poliitika, viib osa tehastest oma tootmise ühendusest välja. Näiteks Poola on seadnud edenemiskava kahtluse alla. Euroopa Parlamendis (EP) tuleb vastav raport hääletusele neljapäeval, …
investeeringud energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele ning kestliku transpordi projektidele. Taastekava eesmärgid ja struktuur 18. juunil 2021 jõudis Euroopa Komisjonini Eesti taaste- ja vastupidavuskava. Eesti taotles toetusi kokku 982,5 miljoni
Euroopa roheline kokkulepe aitab Eestil kaitsta oma keskkonda ja saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid. Eesti on heaks kiitnud ELi siduvad kliimaeesmärgid. 2030. aastaks on Eesti seadnud endale EList veelgi …
toetus aitaks tõhusalt kaasa ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. II Kliimamuutuste leevendamiseks on EL seadnud endale kasvuhoonegaaside heitkoguste …
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK. Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele (2019/2189(INI))Euroopa Parlament, – võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194, – võttes arvesse Pariisi kokkulepet, – võttes arvesse ÜRO seitsmendat kestliku arengu eesmärki tagada …
rakendada energiasektoris Euroopa roheline kokkulepe ning toetada liikmesriikide jõupingutusi saavutada eelkõige riiklike energia- ja kliimakavade abil oma eesmärgid järgida energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning parandada hoonete energiatõhusust ja kiirendada nende renoveerimist
energia- ja kliimapoliitikaga võetud kohustuste täitmise kursil: aastaks 2020 seatud energiasäästu ja taastuvenergia eesmärgid on täidetud1, strateegia Eesti 2035 kohaselt …
2030. aasta keskkonna-, energia- ja kliimaeesmärkidega seotud ELi poliitika, strateegia ja õigusaktid. 2030. aasta kliimaeesmärgid 55% vähem kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030, võrreldes aastaga 1990
ELi kliimamuutustega seotud eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa kliimamääruse, millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult …
Praeguse energiasüsteemi ümberkujundamine jätkusuutlikumaks süsteemiks, mis on vähem sõltuv imporditud kütustest ja põhineb erinevatel energiaallikatel, eelkõige taastuvatel energiaallikatel, energiakandjatel ja saastevabadel allikatel; energiatõhususe parandamine, sealhulgas ratsionaalsema kasutuse ja energia salvestamise abil; varustuskindluse ja …
RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust (COM(2023)0148 - C9-0049/2023 - 2023/0077(COD)) Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon …
Seetõttu tulenevad Eesti eesmärgid taastuvenergeetika valdkonnas paljuski Euroopa Liidu eesmärkidest ja Eesti annab oma tulemustest regulaarselt aru Euroopa Komisjonile. Eesti taastuvenergia eesmärk on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses. 2022. aasta oktoobris jõustus uus eesmärk, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav …
Komisjoni peamised eesmärgid selle saavutamiseks on järgmised: luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõimitud elektrivõrgud, et toetada taastuvate …
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 194. Eesmärgid ELi siseturu väljakujundamine energiasektoris eeldab järgmiste meetmete võtmist: arvukate takistuste ja kaubandustõkete kõrvaldamine, maksu- ja hinnapoliitika vastavusse viimine normide ja ...
Euroopa Komisjon võttis vastu hulga ettepanekuid, mille eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisateave Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise kohta.
Kestliku arengu eesmärgid Kestlik areng on üks Euroopa Liidu lepingu aluspõhimõtteid ning ELi sise- ja välispoliitika esmatähtis eesmärk. ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 sisaldab 17 kestliku arengu eesmärki. ELi terviklik lähenemisviis kestlikule ...
Euroopa Parlament on heaks kiitnud liidu uued eesmärgid taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe suurendamiseks. Videost saate rohkem teada. Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene") Otse keelemenüüsse (vajuta „Enter") Otse …
Euroopa roheline kokkulepe aitab Eestil kaitsta oma keskkonda ja saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid. ... on Eestil oma riiklik energia- ja kliimakava ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Kliimaministeerium on välja töötamas kliimaseadust, mis peaks jõustuma 2025. aastaks ning mis seab sektoripõhised kliimaeesmärgid 2050 ...
Parlament kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama energia salvestamise projektide topeltmaksustamise ja parandama EL-i võrgueeskirju. Parlamendiliikmed …
Enable / Disable all experimental features; Replacement of CELEX identifiers by short titles - experimental feature. It replaces clickable CELEX identifiers of treaties and case-law by short titles.
Euroopa kliimaseadusega on EL endale seadnud ambitsioonikad eesmärgid: vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Riiklike eesmärkide ettepanek ...
Küsimus pole selles, kas energiasalvestust on vaja, tänaseks on selge, et on, peamiselt taastuvenergial põhineva elektrisüsteemi energiajulgeoleku ja...
• olla esirinnas järgmise põlvkonna taastuvenergia tehnoloogia, salvestamise, aruka võrgu ja kodulahenduste, arukate linnade, hoonete neutraalsuse, keskkonnasõbraliku …
Õiguslik alus ja eesmärgid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194. Saavutused A. Euroopa roheline kokkulepe 11. detsembril 2019 võttis liit vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele kohustuse tegeleda
Euroopa piiriülese energiataristu ajakohastamist paremini toetada ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid saavutada. ... 2022/869 aitab seega saavutada ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki ...
Euroopa Komisjoni tutvustus Ettevõtlus, majandus, euro Elamine, töötamine ja reisimine ELis Õigusnormid Rahastamine, hanked Teadusuuringud ja innovatsioon Energia, kliimamuutused, keskkond Haridus Abi, arengukoostöö, põhiõigused Toit, põllumajandus
EL töötab selle nimel, et luua kodanikele heitevabade sõidukite laadimiseks vajalik taristu nii lühikesteks kui ka pikkadeks sõitudeks. Eesmärgid on kohustuslikud, et võtta Euroopa teedel kasutusele elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristu. Luuakse piisav ...
Eesmärgid Maastrichti lepinguga anti ELile ülesanne rajada ja arendada välja üleeuroopalised võrgud transpordi, ... Parlament toetab koheste meetmete võtmist kandidaatriikide pikaajaliseks ja kestlikuks ühendamiseks Euroopa energia ülekandevõrguga ning ...
Et vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga, võttis Euroopa Komisjon vastu rea ettepanekuid, et kohandada ELi kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitikat. Lisateave Euroopa rohelise kokkuleppe.
Selle eesmärgid hõlmavad energiaturu toimimise ja energiavarustuse kindluse tagamist ELis, samuti energiatõhususe ja -säästu edendamist, taastuvenergia arendamist ja …
Aastani 2030 rakendatava kliima- ja energiapoliitika raamistikuga, milles lepiti kokku 2014. aastal enne Pariisi kokkulepet, seadis liit endale 2030. aastaks järgmised eesmärgid: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40%
Eraldi resolutsioonis kuulutasid parlamendiliikmed Euroopas välja kliima hädaolukorra ning 2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon kliimaneutraalse Euroopa tegevuskava - roheline kokkulepe. Pariisi kliimaleppe eesmärk on vähendada kliimasoojenemist alla 2°C ja jätkata pingutustega, mis hoiaksid kliimasoojenemise 1.5°C piiril, vältides sellega …
Tere tulemast meie toodete kohta päringuid tegema!