Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023 ...
Ajakirjast direktor: Soodla veehoidla põhi paistab! Kas Eestit ootab veeuputus? Oot kerime nüüd tagasi, mis sasi see Eesti ootab?
Paunküla veehoidla Sissevool Paunküla oja, Palgissaare oja, Sae-Paunküla kanal Valgla suurus 90,1 km² Pindala 4,47 km² Pikkus 3,9 km Laius 1,8 km Kaldajoone pikkus 25,5 km Droonivideo Paunküla veehoidlast 2021. aasta septembris Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. ...
Veehoidla rajati 1980. aasta Kaunissaare mõisa kõrvale Jägala jõele, millega kadus mõisasüdames asuv ajalooline jõeületuskoht. Kaunissaare veehoidla kuulub Tallinna joogiveehaardesse Kaunissaare veehoidla. Foto: VA / delfi.ee Veepeegel 29,9 ha, 2 …
Sealt suunatakse osa veest Malta-Reissecki elektrijaama alumisse astmesse Möllbrückes. Möll on populaarne kärestikusõidu jõgi ja üks eelistatumaid parvematkajõgesid Kärntenis. Galerii Gößnitzi veehoidla Möll Penki juures, vaadatuna Zwenbergilt Paremal ...
Ukraina põllumajanduspoliitika ministeeriumi esialgse hinnangu tõttu võib osa Lõuna-Ukrainas asuvat põllumaad Kahhovka veehoidla kao tõttu kõrbestuda juba järgmisel aastal. Suur osakaal Ukraina põllumaad riigi lõunaosas sõltus niisutussüstemist, mis sai vee Kahhovka veehoidla kaudu.
Venemaa käes on üksteist nuppu, millega saaks tühjaks lasta Eesti suuruselt kolmanda järve. Ohus oleks Eesti energiatootmine ja piir. SAAREKE: Stalini-aegse suurprojektina …
Akadeemik Anto Raukase väitel on Eesti energiasüsteem HEJ tammi avamisega kergesti haavatav, kuna piisab veetaseme langemisest 25-meetriselt normaaltasemelt alla 24 …
Kutsiku veehoidla ehk Kutsiku paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Polli külas. Järve pindala on 0,1 ha, keskmine sügavus 2 m, kaldajoone pikkus 111 m, kõrgus merepinnast 57 m ja valgla suurus 9,6 km².
Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...
Narva veehoidla tõttu sõltub elektrijaamade töö idanaabrist (33) Valitsuses käivad arutelud, mida võtta ette Narva veehoidlaga: sellest sõltub jaamade töö, aga veetaset kontrollib …
Rõbinski veehoidla (vene keeles Рыбинское водохранилище) on paisjärv Venemaal Volga jõel, Šeksna jõe suudmealal. Veehoidla pindala on 4580 km² ja maht 25,4 km³. See jääb Tveri, Vologda ja Jaroslavli oblasti alale. Rõbinski veehoidla rajati 1930. aastate ...
Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.
Seni on peetud võimalikuks riski, et Venemaa võib seisata Narva põlevkivielektrijaamade töö, avades Narva veehoidla lüüsid. Selle tagajärjel langeks Narva jõe veetase ning …
Kui elektrijaama paigaldatud võimsus on väiksem kui 10 MW ja see võib olla seisev vesi või äravool, peetakse elektrijaama väikeseks hüdroelektrijaamaks. Täna on Hispaania hüdroelektrijaama arengu eesmärk kasvada olemasolevate rajatiste toimivuse parandamiseks .
Vaskjala veehoidla on lõunaks inimestega täitunud. Uudista foto peal liikudes paisjärve ümbrust ja anna teada, milliseid jahutusvõimalusi sina kuumal... Vaskjala veehoidla on lõunaks inimestega täitunud. ☀️ Uudista foto peal liikudes paisjärve ümbrust ja anna teada, milliseid jahutusvõimalusi sina kuumal suvepäeval kasutad?
Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses. Eesti majandus Välismajandus Investor Mari portfell The Wall Street Journal Tarbija Veel
Narva veehoidla ja selle paisud paiknevad Eesti-Vene piirialal ning veehoidla lüüse juhitakse Narva jõe Venemaa-poolselt kaldalt. Seega sõltub Narva elektrijaamade katelde töökindlus ja Eesti energiajulgeolek …
Eestil oli pikka aega oma põlevkivienergeetika, mille kliimameetmed on suuresti hävitanud, ning osalus NordPooli börsil närib tarbija rahakoti kiiresti tühjaks. Äripäev hoiatas nädala alguses: "Elektri börsihind Eestis on teisipäeval 287 eurot megavatt-tunni eest ning tipptunnil küünib see 777 euroni. Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus ootab börsihinnast sõltuvaid ...
Sisuliselt kontrollib Narva elektrijaamade jahutussüsteemi Venemaa firma Lenenergo. Kuna Narva hüdroelektrijaama (HEJ) tammist asub Eesti territooriumil vaid pool, ülejäänu koos tehnorajatistega Venemaal Ivangorodis, pole poliitilistel põhjustel siiani garantiid Eesti energiasüsteemi turvaliseks toimimiseks.
Paisjärve/veehoidla veeressurssi kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on …
Narva Veneetsia kujutab endast paadikuuride ala, mis on ehitatud veehoidla kaldale, ehitusprahist, mullast jms moodustatud maasiiludele. Nii on kuuride vahele tekkinud …
Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, saartega 31,3 ha. Veehoidla äärde Ussiaugu talu maadele rajati Kalevi spordiklubi ...
1955. a. hakati Soldina laande ehitama Balti Soojuselektrijaama. Asukoha valikul arvestati eeskätt Narva veehoidla suuri veevarusid, mis suudavad rahuldada elektrijaama tohutut veetarvidust. Esimene järk alustas osaliselt tööd 1959. a. sügisel, täie koormusega 1960. a., lõplikult valmis jaam 1966. a. (V.Orav "Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel" 1991)
Lühike plaan tagab minimaalse vajaliku, et vähemalt osa Narva jaamadest saaks elektrisüsteemi vajalikul määral toetada, pikemad plaanid aitavad tagada riski …
Lingid siia Seotud muudatused Erileheküljed Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Laadi alla QR-kood Andmeüksus
Narva veehoidla ja selle paisud paiknevad Eesti-Vene piirialal ning veehoidla lüüse juhitakse Narva jõe Venemaa-poolselt kaldalt. Seega sõltub Narva elektrijaamade …
Saime siis seekord hea noosi särge Paunküla veehoidlast ja hea noosi nalja, sest Päss oli kaasas. Kokku saime siis 9 kilo kanti särge ja ühe ahvena ja palju ...
Reisides Eestis, Lätis ja Leedus on võimalus külastada sõjaajalooga seotud paiku ja objekte, mis räägivad mõlema riigi ajaloost alates I maailmasõja algusest 1914.a, iseseisvumisest 1918 ja vabadussõdadest, nõukogude okupatsioonist ja vastupanuliikumisest taasisesesivumiseni aastal 1991.
Veehoidla ülespaisutamine algas 1952. aasta mais ja jõudis lõpule juulis. [3] Tammi muldkehasse lükati buldooseritega kokku Saesaare kärestiku kivid. 1953. aasta jaanuaris ja veebruaris süvendati buldooseriga kärestiku voolusäng kanaliks, mille kaldale kuhjati savi- ja …
Tere tulemast meie toodete kohta päringuid tegema!